Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT)

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu ja/ või tervist. Samuti lapsele, kelle puhul asendatakse vahistamine kinnise lasteasutuse teenusega.

Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas ja omaette, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust.

Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Laste ja perede toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse lapsele hariduslikku tuge.

Teenusel toetutakse lapse tugevustele ning lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest. Tegevused on suunatud stabiilsuse ja toetuse pakkumisele, arengu ja raskesti mõistetava käitumise muutumise toetamisele, sh uute hoiakute ja oskuste tekkele. Kõigi tegevuste eesmärk on, et laps tuleks kinnisest lasteasutustest väljudes kogukonnas ja tavakeskkonnas toime teisi ja end kahjustamata.

Lapsed elavad kuni kuueliikmelistes rühmades, kus on ühised koosviibimise alad ja üldjuhul igaühel oma tuba. Konkreetne inimeste arv rühmas sõltub toimetuleku tasemest ja omavahelisest sobivusest.

“Kinnine” ei tähenda, et lapsed on asutuses lukus uste taga. Teenuse vältel piiratakse lapse vabadust vajalikul määral, kuid mitte rohkem kui on põhjendatud.

Eesmärk on toetada lapse suhteid kogukonnas ning sujuvat naasmist lasteasutusest kodusesse keskkonda, seega antakse lapsele samm-sammult rohkem vabadust, usaldades talle samaaegselt ka rohkem vastutust
Lapsed käivad väljasõitudel ja vajadusel ja võimalusel ka trennis väljaspool asutust. Laps hakkab regulaarselt viibima kodus kohe, kui ta on kohanenud kinnises lasteasutuses ning teenuse vältel on hinnatud, et lapse end ja/või teisi ohustav käitumine on sedavõrd vähenenud, et teenuselt ajutiselt eemale lubamisega ei seata ohtu last ennast ja/või teda ümbritsevaid inimesi. Teenus peab olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, et saavutada põhilisi teraapilisi eesmärke.

Töö lapse ja perega teenuse osutamise ajal

Samal ajal, kui laps on teenusel, peavad toimuma muutused ka kodus ja kogukonnas, sh toetavas võrgustikus. Vaid nii jäävad KLATis viibimise ajal lapse elus saavutatud positiivseid muutused püsima ja tagasilangust esineb minimaalselt. Kui laps on veetnud aasta KLATis, ei ole sealsetest pingutustest üldjuhul kasu, kui muutunud ei ole keskkond, kuhu ta pärast teenuse lõppu naaseb. Teenuselt lahkudes vajab laps teda ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute poolt toetust ning tuge, et kinnistada teenusel omandatu ja uued käitumismudelid, mis tagavad ennast ja teisi hoidva eluviisi.

Lapse parimates huvides on, et tema koduses keskkonnas olevad lähedased ja temaga seotud spetsialistid oleksid tema koju naasmiseks valmis. Seetõttu tuleb hoida ja toetada lapse ning tema vanemate/eestkostja/asenduskodu töötajate suhteid (külastused ja kohtumised kinnises lasteasutuses, kodukülastused teenuse ajal, pereteraapia jms). Samuti tuleb toetada erinevate teenuste ning nõustamiste abil lapse lähedasi ning spetsialiste, kelle roll on nende elus oluline. Näiteks võivad last kasvatavad isikud vajada vanemlike oskuste arendamist, psühholoogilist tuge, mentorlust, tugiisikut, kooli personal võib vajada konflikti vahendust, asenduskodu mentorlust, st perevanemate toetamist jne.

Võtmeisik ja lapse juhtumikorraldaja on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Omavalitsus toetab aktiivselt koos KLATi teenuseosutajaga last ja peret kogu aja, mil laps viibib teenusel, mh aitab planeerida koduskäike. Vaid nii on võimalik avaldada positiivset mõju ja tagada toetus nii lapsele kui ka tema lähivõrgustikule.